Martin paista

Jürgen Ligi: järeldused Helme-Freeh asjas

2020.08.31 09:01 Maamuna Jürgen Ligi: järeldused Helme-Freeh asjas

https://arvamus.postimees.ee/7050806/jurgen-ligi-jareldused-helme-freeh-asjas
Jürgen Ligi: järeldused Helme-Freeh asjas
Pean taas rääkima rohkem kui valitsuse kehtestatud infopiirangud eeldaksid, sest ainult asutusesiseseks kasutamiseks ei saa jätta asju, mille kohta valitsus väljaspool asutusi valetab. Me oleme selliseid Helme-Free afääris koos erikomisjonidega rohkesti tuvastanud ja ei lepi sellega, et parlament töötab, aga rahvas saab täitevvõimult ja ajakirjanikult (Marica Lillemets, PM 26.09.) kuulda, et mitte.
Martin Helme on öelnud, et üks asi, mida poliitikas ei andestata, on valetamine. See sõltub kahjuks siiski erakonnast ja poliitikust. Helme enda valijad ja koalitsioonipartnerid on jäägitult andestavad. Nad on tema afääris Louis Freeh'ga seni leppinud mitte ainult valetamise, vaid ka parlamentaarse järelevalve eiramise, ebaprofessionaalse asjaajamise ja Eesti huvide vastu tegutsemisega.
Põiklev peaminister
Viimasel pressikonverentsil pidanuks Jüri Ratas vastama päevalehe küsimusele, mis on see riiklik huvi, miks valitsus võtab Eestit vahendama inimese, kes samas asjas, rahapesus, teeb koostööd vastaspoole, Kremliga. Aga Freeh ja Helme eitavad seda, oli peaministri kogu vastus. Tema käsutuses on riigiaparaat, mis teda informeerib, et halbadest otsustest eemale hoida, aga tema ainsad infoallikad on mehed, kelle valetamise on ära tõestanud nii Riigikogu kaks erikomisjoni, ajakirjandus, Eesti riigi taustauuring kui USA Senati luurekomitee. Isegi kui Ratas tahab opositsiooni ja Eesti ajakirjanduse esitatud faktid kõrvale jätta, peab tal olema teada, et USA Senat seob Helme palgatud Freeh’ kõrvuni Kremli mõjutustegevusega ja näitab, kuidas too on käinud Kremlis saamas ülesandeid mätsida USAs kinni Venemaa rahapesu, mis on seotud Eesti jaoks ülitundlike Danske ja Magnitski tapmisega, ning vabaneda Kremli-vastastest sanktsioonidest selle eest.
Enne ajakirjaniku küsimust käis Ratas aru andmas ka parlamendis ja ta lihtsalt ei saa olla nii rumal kui välja tahab paista. Komisjon sai tol hetkel sama küsimust esitades toetuda veel ainult Eesti taustauuringule. Too andis soovituse lausa Freeh’ga ametlikke kontakte vältida - põhjusena tema halb maine USAs, tema büroo korruptiivne klientuur ja pikaajaline kirg teha Venemaaga koostööd julgeolekuliselt tundlikes küsimustes. Seda soovitust on Helme avalikult tuimalt eitanud, aga dokumendid ei valeta. Ka Ratase vastus hämmastas - ta laiutas demonstratiivselt käsi, et midagi ei saavat teha, kui välisluure hindas Freeh’d Eesti esindajana sobivaks ja teist kaht Helme soosikutest mitte. Tegelikult ei soovitanud välisluure neist ühtki, vaid korjas talle antud kahe päevaga kokku 50 lk kriitilist materjali välismisteeriumi hinnangu tarbeks. Materjali kokkuvõte nende endi sõnadega on, et kõik kolm on tihedalt seotud Kremliga, antud asjas otseselt vastaspoolega ehk huvide konfliktis. Kaks bürood on seda ka tunnistasid ja seetõttu taandasid end, Freeh mitte. Tema pidanuks seepeale taandama välisministeeriumi taustauuring, ent Helme sõlmis lepingu just temaga. Taas on küsimus, kui palju peaminister ei tea ja kui palju mängib.
Küsimused Helmele
Helmelt saime selle kohta küsida rahanduskomisjonis, sest erikomisjone ta põhjusega kardab ja väldib. Välisministeeriumi taustauuring olla kõlbmatu, vastas ta, rahandusministeerium olla teinud oma ja hea. Kontrollisime, Helme valetas, ministeerium ei ole seda teinud ega olnud sellega kursis. Helme sehkendas lepinguga eraviisiliselt ja kogu avalikust teenistusest mööda. Välisministeeriumi pakutud tausta jättis ta kõrvale, sest see välistas tema valiku. See on ta läbiv käitumistiil - vältida teadmisi, teadjaid ja kontrollijaid, sest need takistavad poliitilisi tahtmisi.
Küsisime Helmelt ka lepingu teksti päritolu. Justiitsministeeriumist tuli kiire vastus, mis, nagu justiitsministri küsitlemisel selgus, pole samuti tõsi. Seda dokumenti püüdis Helme komisjonide eest ka ebaseadulikult varjata. Olnuks loomulik, et õiguskoostöös olnuks juhtiv justiitsministeerium, kuid me ei leidnud jälgi, et leping oleks läbinud isegi tõsist õiguslikku ekspertiisi, välja arvatud justiitsministeeriumi ja prokuratuuri valvsus, et Freega ei jagataks uurimisandmeid. Legend teatavasti räägib, nagu Freeh midagi uuriks ja Eestis selle pärast kardetaks.
Segane leping
Lepingus oli meie arvates põnevat, mida tulnuks arutada. Näiteks jäi ebaselgeks tööülesanne, küll aga olid rahanumbrid ja saamise tingimused lahked. Ligi kolm miljonit dollarit saab advokaat ilma, et analüüsiks, kas Eestil on lootust trahvirahast osa saada. Meie kiirel hinnangul annab leping Free’le ka seadustest ja reaalsustest rohkem õigusi, näiteks otsida Eestis ja üle kuulata inimesi. Nii Eesti advokaatidelt kui prokuratuurilt kuulsime veel põgusamate kontaktide peale arusaamatust kogu afääri suhtes. Prokuratuur ütles õiguskoostöö USAga sujuvat hästi ja igapäevaselt, advokaadid on näidanud nõutust nii büroode valiku kui konstruktsiooni suhtes, et Eesti peaks oma mainekahju tõttu raha saama. Selgelt puudus selle kohta analüüs ka valitsusel, sest meile nimetati ikka jälle samu rahvusvahelisi pretsedente, mis analoogid polnud ja käisid pigem mõõdetava majanduskahju või kuritegeliku vara kohta.
Muidugi tahtsime teada, kuidas nood kolm bürood leiti, et nad kõik Venemaa rahapesulugudes sees on. Nime, ametit ega rahvust Helmelt ei tulnud peale ühe repliigi, et keegi usaldusväärne Londonis soovitas. Kahjuks on reegel, et Helme usaldab ainult teiste meelest ebausaldusväärseid ja ka Eesti avalikku teenistust üsna lärmakal moel mitte. Seejuures Freeh büroo ei figureeri rahvusvaheliselt tunnustatud büroode kataloogides, vaid usk temasse põhineb mineviku riigiametitel, kuid ignoreeritud on seejuures hoiatust, et ta näib olevat vahetanud poolt. Ka ei puutu üldse asjasse ega vabasta teda huvide konfliktist Eesti rahapesuasjades Helme toodav viide tema rollist hoopis teiselaadses kohtuasjas USA poolel.
Asjatundmatud otsustasid
Kohtusime ka välisministriga, kelle tekstist oli suuremat kaalu lausel, et välisministeeriumi paberi põhjal tema sellist lepingut poleks sõlminud. Riigisekretärilt otsisime seejärel kinnitust informatsioonile, mille kogunud olime. Ja me saime selle, et rahandusminister on tunginud täiesti üksi rahvusvahelise kuritegevuse ja Eesti-USA justiitskoostöö valdkonda, mis ameti kohaselt ega isikuliselt ei ole Martin Helme pädevus, vähemasti pole tema partner olnud mitte Eesti riik. Saime tõestuse, et ta on loonud asjaajamissüsteemi, kus olemuselt riigiametnike töö riigi huvide teenimisel on pandud kahele poliitnõunikule, kes riigitööst, riigi huvidest, vastutusest ja riskidest mitte midagi ei taipa. Aga tunnistusi nood keelduvad andmast nagu ka Martin Helme ise. Saime ka kinnituse, et valitsus tundis asja vastu huvi ainult märtsis ja kuigi rahandusministrit kohustati tookord tegema koostööd otsuses nimeliselt mainitud institutsoonidega, seda koostööd ta ei teinud ega keegi seda ka ei kontrollinud.
Komisjonide informatsioon põhineb piiratud dokumentidel, kõrgemate ametiisikute küsitlemisel ja avalike allikatel, kuid sama kõnekad on infolüngad, mis jäeti meile mitteilmumiste, valetamiste, eksimiste ja dokumentaalsete jälgede puudumise näol. Neid lünki oli meil võimalik täita teistest allikatest ja nad andsid tunnistust rahandusministri käitumise motiividest. Selleks ei ole realistlik lootus USAst «miljardit või sadu miljoneid» saada, sest ta pole teinud tööd selle võimaluse välja selgitamiseks, vaid keerulisemaks tegemiseks. Loius Freeh maine USAs ei ole Eestile kuidagi toeks ning Eesti ametiasutused ei tunne ta abi järele vajadust, isegi kui saavad korralduse riske eirata.
See motiiv pole ka Eesti maine, sest Helme määrib viimast juba mitmendat aastat ja väidab, et enne teda Eesti rahapesutõrjega ei tegeldud. Muidugi on selliselt raske Eestit ohvrina esitleda ja teistelt mainekahju hüvitamist saavutada. Aga maine taastamise eesmärgi korral tuleks tal öelda, et me saime hakkama juba 2014. Ta ei tohiks sel juhul võidelda rahapesutõrje koostöö vastu Euroopa Liidus, poleks tohtinud pidurdada seadusandlust, mis päädis tänavu EL rikkumismenetlusega Eesti suhtes, ega nõuda pankadelt lõdvemat rahapesutõrjet ja püüda seda lausa seadusega sätestada.
Leping tuleb lõpetada
Jüri Ratase kohus oleks Helme ametist vabastatada. Piisab sellest, et ta keeldub parlamendile aru andmast, aga piisab ükshaaval ka tema valetamistest, opositsiooni ähvardamisest ja laimamisest, võõrastes valdkondades ja ilma ekspertidele tuginemiseta seiklemisest, asjatundmatust asjaajamisest. Aga antud juhul on ta sel moel mänginud Eesti Venemaa ja rahapesijate poolele. Rahandusminister peaks tegelema riigirahandusega, mitte raha varastamiste ja pesemisega, mis on siseministrite haldusala.
Me saadame Jüri Ratasele ülevaate komisjoni tähelepanekutest põhjenduseks, et ta peab Helme sõlmitud lepingu tühistama. Õiguse selleks annavad Eestile ainuüksi Freeh' vastandlikud huvid, mida ta on varjanud. Need ei lase tal esindada Eesti huve kompromissitult, saada informatsiooni ja pääseda oluliste inimeste jutule. Tõsiasi, et ta end meie uurimise ajal advokaadibüroost formaalselt taandas, ei muuda sisulisest huvide konfliktis Eesti omadega mitte midagi.
submitted by Maamuna to Eesti [link] [comments]